Esimene võistlus A1-s

Täna osalesime siis esimest korda ametlikus A1 klassis.
Kuna sai lubatud ka aidata Sirjet agilityplatsil, siis meie start toimus enne kaheksat, et üheksaks Haapsalusse jõuda. Ilusasti ajas, parkisime Cärru puuri üheksast raja kõrvale puude alla. Ega muud üle ei jäänudki, sest selleks hetkeks kõrvetas päike juba korralikult ning nii ei paistnud see vähemalt otse lagipähe. Kuna olin registreerinud Cärru ainult hüpperajale tuli meil oodata paar tundi. Kas aitas see ootamine või teiste, võistlevate, koerte haukumine (või mõlemat), aga poiss oli ilusasti kontaktis ning kui välja jätta slaalomis saadud viiene viga ja tohutu ajakadu (tõmbas omale mingi lõhna ninna ja hetkeks ei olnud me enam ühel lainel) jooksis ta väga ilusasti.
Ta jooksis niivõrd hästi, et 11-st maxi koerast saavutasime 4-nda koha.
Selle tulemusega oleme väga rahul, sest teades tema tujusid ja võttes arvesse palavat päeva oli see Cärrust supper tubli.
Eriti hästi läks meil ka ilmaga. Kuigi päike praadis mõnusalt, tekkisid viimase võistluse ajaks taevasse mõned pilved ja kümmekond minutit peale meie jooksu lõppu algas äikese torm suure mürina ja vihmaseinaga :)

Kahjuks ei ole ühtegi pilti ega videot, sest iseennast ju pildistada ei saa ning mu kallis teinepool oli kohtuniku sekretäri ametiga hõivatud.

Uus champion... peaaegu =)

 Eelmise aasta lõpupoole tehtud otsus Leetu minna tasus ennast ära.

Peale mõningast tutvumist ning valimist otsustasin mai lõpus Molétais toimuva kahepäevase Rahvusvahelise näituse kasuks. Kuna me ei olnud ennem Leedus käinud, siis puhkus sai valitud samasse aega ning reis plaanitud vähe pikemalt. Kaasatud sai ka sõbranna oma mehega ning Cärru sõbranna kutsikapõlvest peale-Stefi. Neti avarustest välja otsitud maja ning koht osutusid lihtsalt imeilusateks. Ümber ringi ainult järved ja kaunis maastik.

Kuigi ilm oli vahepeal nagu ta oli, ehk siis näituseringis jooksin läbivettinud jalatsitega ning pühapäevane ring kulges lausa kohtuniku telgi kaitsvas varjus, siis üldiselt see meid ei seganud.

Ära sai käidud ka Vilniuses

ning õhtud möödusid grillides, sest Vana Jumal hoidis meid ja iga päev, alates lõunast, oli päike väljas.

Kuidas siis näitusel läks? No kahjuks oli Cärru ainus Gordon. Kahju sellepärast, et puudus võistlusmoment. Aga muidu tõi meie tubli poiss koju Tõu Parima, LT CAC'i ning CACIB'i ja seda mõlemal päeval. Grupis meil nii hästi ei läinud ja seal väljavalitute sekka ei sattunud. See, aga meie rõõmu ei varjuta. Reis õnnestus täielikult, nii näituse kohapealt kui ka seltskonna ja puhkuse mõttes.



Veidi märg chemp

 Lõpetuseks võib veel lisada, et 9-ndal juulil käisime Viljandis rahvuslikul näitusel, kus esimest korda tuli Carron viie Gordoni seast Tõu Parimaks ja sai oma viimase vajaliku SERT'i, õhtu lõppedes rühmavõistlusel jäi meil au seista RÜP 4 kohapeal.
Nii et, kohe KUI?! saame tehtud jahikatsed, võib Carronile ära kinnitada järgmised tiitlid EST, LV, LT &BALT CHAMPION.
 Võib veel ära mainida, et VSP tiitli sai meie õeke Tartust Brita. Palju õnne talle! :)

Viljandis CAC Dog Show, photo by Livia Kask