Neljapäev, 24. mai 2012

Head uudised :)

 19.05 toimus Keilas Ipsoni korraldatud SK-võistlus "Keila Karikas 2012".
Treeneri õhutusel otsustasin siis Cärtsuga uuesti proovida. Kuigi kahtlus oli sees, kas Carron on üldse valmis, sai ikkagi ennast regatud. Üldiselt olen noormehe arenguga väga rahul, aga kõhklusi tekitab tema võime mind hetkega unustada ning pöörata kogu oma täelepanu kõrvalistele asjadele.
 Võistluspäeva hommikul olin nii valmis, kui valmis olla saab. Kuigi väike närv oli sees, olen ajapikku jõudnud mõistmisele, et läheb nagu läheb. Anname alati endast parima ja püüame võtta igat võistlust, kui järgmist trenni.
See suhtumine aitab palju kaasa, sest vastasel korral oleksime väga haledalt põrunud.
Nagu ka videost on näha, siis Carroni pea oli laiali otsast ning kõrval asuv aasake oli igati huvitavam, kui mina. Ja kui oleks ennast sellest häirida lasknud ning närvi läinud, oleksinud kaotanud igasuguse kontakti koeraga.
 Seda üllatavam oli, kui lõpus saime teada, et saavutasime algklassis 148,5 punkti ja II järgu. Üheksa koera seas tulime IV kohale.
 Kõige suurem heameel on mul püsilama üle, kus saavutasime max 10 punkti. See on meil alati kõige nõrgem olnud ning iga võistlus on Carron püsti tõusnud. Rõõm on tõdeda, et pingutused kannavad vilja.

Hammaste kontroll 9p
Paigal lamamine 10p
Liikumine rihmas 7
Liikumine rihmata 7
Lamama minek 8
Juurde tulemine 8,5
Seismine 0
Takistuse ületamine 9,5
Üldmulje 7
Kokku: 148,5


ja püsilama





Head uudised on ka meie kennelil Finfair'il. Nende pere sai mai algusest täiendust ning nüüd on Eestis uus kaunitar. Gordon setteri neiu Sundowner's Flower Power ehk Flo.


 

Pühapäev, 22. aprill 2012

Pühapäevane kuulekus

Täna sai taas kuulekuses käidud ja kuna mu elukaaslane pakkus lahkesti, et tuleb kaasa, mõtlesin olukorda (ja teda) ära kasutada ning panin ta kaamera taha. Ehk siis seekord on ka pilte ette näidata :)
Trenniga jäin väga rahule.
Kontakt ning soov minuga koostööd teha paraneb pea iga korraga ning see sütitab minus veel suurema soovi temaga trenne jätkata. Oleme saavutanud ühise laine ning trenni teha on lausa lust, eriti sellise päikeselise ilmaga.
Kindlasti võiks mõne sakslase omanik öelda, et meil on veel väga-väga pikk tee käia, aga siinkohal ei tasu unustada, et tegemist on jahikoeraga ning sellise tõu puhul on suur saavutus, kui paned ta linnud unustama ja endale keskenduma.
Endiselt võtame läbi kõik, seni selgeks õpitud, elemendid ja seda läbi mängu ja preemiate.
Kõrvalkõnd pööretega, kõrvalkäigust "lama", "istu" ja "seisa", püsilama, hantel, "koht", "siia", "ümber" ja "ruutu", "tõke" ning nüüd ka "eseme ära tundmine".
Nädala jooksul olen, igal jalutuskäigul, taskus kandnud pulka ja maiust, et korra "pulga toomine" läbi teha. Täna proovisime siis seda teha teiste pulkade seast. Võib öelda, et polnud paha, aga harjutada tuleb veel kõvasti. Õiget pulka nuuskis, aga tuua püüdis valet. Alles näitamisel haaras õige :)

















Peale trenni läksime Pirita jõe äärde luusima ning kuna ilm oli liiga ilus, et lihtsalt koju minna otsustasin koos koeraga veel Triinu ja beebiga jalutama minna. Kristiinest Stromkale, sealt Roccasse ning siis Mustamäele tagasi. See tähendas muidugi, et koju jõudsin alles kell kolm.
Väsinud, aga väga rahul ja õnnelik!



Reede, 13. aprill 2012

3 imelist aastat...

.... on möödunud linnulennul. Kuigi vahetevahel tulevad sekka, meie mõistes, pahandused ning noormees näitab üles Gordonile omast kangekaelsust, isemõtlemist, siis tegelikult on ta imeline pereliige.

Rohkelt õnnelikke ja suurepäraseid päevi meile edasiseks!!!
Palju õnne!

Pühapäev, 1. aprill 2012

Päikeseline pühapäev

Pühapäeviti on meil Alla käe all kuulekuse trenn.
Lumi on kadunud ning tänase päikeselise ilmaga oli lihtsalt lust trenni teha. Areng on toimunud küll tibusammudel, aga hetke tulemustega olen rahul.
Püsilamamine 2 minutit- see element on olnud siiani meil kõige nõrgem. Carron kipub ennetama ning poole pealt tõuseb püsti. Aga täna tuli see ilusasti välja ja kui veel arvestada segavaid faktoreid, ehk kõrval oma trenni tegevaid koeri, siis õnnestus see meil suurepäraselt.
Kõrvalkõnd- natuke jääb taha ning vahepeal tähelepanu hajub, aga üldiselt indu täis.
Lamama minek liikumise pealt- läheb ilusasti ja kiiresti. Täna jäi natuke viltu.
Istuma minek liikumise pealt- Läks ilusasti, aga kuna maius kukkus maha, siis ümber pöörates nägin, et oli lamama läinud. Teisel korral tuli paremini välja.
Seisma jäämine liikumise pealt- seisma jääb koheselt ning kõrvale tulekut ei enneta
Tõkke ületamine- Tegime nii KK kui ka SK oma. Mõlemad tulid välja, kuigi tähelepanu oli natuke hajunud.
Kohale saatmine- "Siia" käsklusel kippub kohe kõrvale minema. Kohale läks kiiresti, kuid lamama aeglaselt.
Hantli toomine- Sellega on samuti tükk tegemist olnud. Kui olime koerale selgeks teinud, mida see endast kujutab, hakkasime ükshaaval vigu parandama. Kõigepealt sai keskendatud hantli närimisele. Kuna selle oleme kontrolli alla saanud, siis nüüd võtsin ette hantli toomise, sest ka siin kipub Cärtsu ennetama. Proovisin rihmast hoidmist, aga see ei aidanud. Seni kuni hoidsin kätt kaelarihma juures istus ta paigal ja ootas, aga nii kui seda ei teinud, jooksis kohe hantlile järele. Otsustasin katsetada järgmist meetodit. Tegin koerale tünga viskeid. Piisas paarist tühjast jooksust ning Carron ei läinud enam järele. Peale premeerimist viskasin hantli ning koer ootas....Juhuu!
Täna sai siis hantli toomist tehtud kolm korda, kus viimasel korral Carron ootas, jooksis järele kiiresti ning tõi ja istus otse minu ette, hantlit ei närinud ning loovutus oli kohene. Lihtsalt suurepärane =)
Ruut ja ümber- see element on jäänud tahaplaanile. Ümber teeb ilma maiuseta, kuid "ruut" on endiselt maiusekausiga.

Täna, esimest korda, alustasime "Eseme ära tundmise ja toomis" võttega. Alla andis meile pulga ja mina lasin Carronil seda lihtsalt ära tuua. See on ka meie selle nädala kodune ülessanne.

Pärast trenni sai mindud Murastesse jalutama ning kaunist kevadilma nautima.






 







Kolmapäev, 28. märts 2012

Lätis, Võitja tiitlit püüdmas.

17. märts käisime oma õnne proovimas Lätis, Riias. Toimus "Läti Võitja 2012". Kohtunikuks oli, meile juba tuntud, Anca Giura, Rumeeniast.
Eelmine aasta tõi ta välja, et Carron peab veel arenema. Nii siis, me arenesime. Carron kogus massi ja oli aasta lõpupoole väga heas vormis, aga siis otsustas noormees dieedile minna ning kukkus toiduga pirtsutama. Minul oli aga juba näitusele regatud. Mis siis ikka, minemata ka ei jäta ja nii tuli loota vaid parimat.

Lätti sõitsime juba reede, sest ükshetk sai ostetud Cherry kaudu soodne ööbimine hotellis. Koht oli väga ilus ja mõnus, tuba pisike, aga hubane ning asukoht hea. Ringiaeg oli alles kell 1, mistõttu ei pidanud ka hommikul vara liikuma hakkama, vaid saime rahulikult ärgata ja toimetada.

Näitusel läks nii nagu kahtlustasin. Carron kasutusklassis sai küll hindeks suurepärane, aga parima isase valikule ei pääsenud. Kirjeldus oli väga hea ning ainsad miinused olid asjad, mida muuta ei saa. Ehk siis liiga kitsa rinnaga ning seistes esikäpad natuke välja poole. Meie lohutuseks oli fakt, et seitsmest isasest sai edasi ainult kolm ja välja jäi ka isane, kelle proua kohtunik valis eelmine aasta "Eesti Võitjal" parimaks isaseks.

Nüüd tuleb pisike paus, et suvel uue hooga jätkata. Meie järgmine näitus on alles juuni alguses "Eesti Võitja 2012" ja samas kuus püüame ka Riiast CACIBi koju tuua, et saaksime ära kinnitada C.I.B'i ja C.I.E.

Seni aga sisustame oma aega canicrossi, kuulekuse, agility ja mõnusate jalutuskäikudega.



Reede, 17. veebruar 2012

Sai ennast natuke sakutatud ja utsitatud ning meelde tuletatud, et kui juba seda blogi alustasid, siis tuleb ka ilusasti jätkata.

Ega suurt midagi juhtunud ole.
Endiselt käime näitustel ehk seljataga on kaks näitust. Esimene oli Soomes, mis lõppes meil tulemusega kasutusklassi SP1, kuid parima isase valikule ei pääsenud. Kõige rohkem oli kahju kohtuniku vahetusest, sest välja kuulutatud ameeriklane oli haigeks jäänud ja tema asemel saime inglase. No jah! Aga muus osas jäin rahule. Cärtsu oli tubli ning huvitav oli näha ning osavõtta Soome näitusest.
Teine oli selles kuus toimunud Rahvusvaheline näitus Saku Suurhallis. Tulemuseks SP1, PI2 ja RES-CACIB. Kirjeldus oli suurepärane, aga kohe kindlasti ei olnud Carron kohtuniku maitse =)

Agility trenne teeme hetkel kahekesi. Juba teist kuud järjest. Kuna poisi tähelepanu kipub teiste juuresolekul mujale kanduma, siis otsustasin, et meie koostööd parandada, peame saama harjutada omavahel. Ja oi kui õige otsus see oli. Cärtsu kiirus on märgatavalt kasvanud ning tahe minuga joosta hoopis suurem. Selle arengu vaimus jätkuvad ka märtsikuus trennid samas rütmis.
Kuna agility vahel teeme natsa ka kuulekust, et põnev oleks, on märgata muutust ka seal.
Ühesõnaga olen poisi arenguga rahul :)

Pea nädal tagasi toimus Eesti Setterite Klubi aastakoosolek, kus kuulutati välja eelmise aasta parimad ning meie Carron sai teist aastat järjest  Aasta Edukaim isane Gordoni setter #2. Ja oma kolme ametliku agilityvõistlusega maandus Edukaima Agilitysetteri loenduses 5 kohale.
Loodame see aasta olla ikka sama tublid, kui mitte tublimad.
Kindlasti suured õnnitlused meie pesakonna ülejäänud kutsadele, kes saavutasid samad tulemused, kui eelmine aasta. Ehk siis Aasta Edukaim isane Gordoni setter oli Finfair Loch Affric, Aasta Edukaim emane Gordoni setter Finfair Loch Brittle ning #2 Finfair Loch Sunnart. Aasta edukaimad SK setterid oli Blue Bay Dollhouse Alexander ja teine koht kuulus Finfair Gloria Dei-le. Aasta Edukaimaks Agilitysetteriks kuulutati, kahjuks liiga vara lahkunud, Moonset Emmy Gray.


Lõpetuseks lisan mõned pildikesed Cärtsust.






Neljapäev, 20. oktoober 2011

Pingutused kannavad vilja!

 No nii. Möödunud on pea kaks kuud eelmisest postitusest ning nii mõndagi on vahepeal juhtunud.

 Kõige suurem uudis on muidugi see, et oktoobri algusest toimunud jahikatse "metsalindudega", Albu vallas Mart Mae käeall, läbisime supper tulemusega. 72 punktiga saavutasime II järgu.
Nüüd võib öelda, et kõik need harjutused kodupõllul on ära tasunud. Minu instinktid Cärru õpetamisel on olnud õiged ning meie kolme (mu elukaaslase pingutused on olnud samasuured) pühendumine kandis vilja.
Katse algus oli natuke konarlik, aga õnneks suutsime läbida paugukatse, mis Cärru paugupelguse tõttu oli kõige suuremaks mureallikaks ning edasine läks aina tõusvas joones. Kontunik kiitis Carroni sihipärast otsingut ja pingelist pointingut kuni minu saabumiseni. Linnud ajas lendu ning käsklusi kuulas ilusasti.
Jahikatse läbimine tähendab muidugi seda, et saame ära kinnitada kõik saavutatud tiitlid ning minna püüdma uusi. Praeguse seisuga ongi Carronil kinnitatud EST V CH ning  LV ja LT CH taotlused sisse antud. Kui kõik kolm käes jääb vaid BALT CH tiitli kinnitamine.
Tartus loodame aga võistelda juba Kasutusklassis.
Juurde võib mainida, et nädal varem läbis katse ka õeke Brita.

 Käidud on kahel näitusel, millest septembri omal ei läinud meil kõige paremini, eelmine nädalavahetus Rakveres toimunud rahvuslikul näitusel aga saavutasime Cärruga tulemuse exc.1, Best Male 1, BOB ning lõpuks seitsme koera seast valiti meid Grupi kolmandale kohale. Reisikaaslane Liina punase Iiri setteri Mammuga saavutas selle-eest grupis esimese koha.

 Viimased uudised on seotud aga kuulekusega. Nimelt sai poisiga käidud, proovimise pärast, SK võistlusel ja KK-eksamil.
Esimesel tulemust kirja ei saanud, sest tulemuseks SK ALG 98 punkti, KK-eksamil aga vajalikud miinimum 70 punkti ning ametlik tulemus KK1.
Osalema läksin sooviga näha mis toimub meie vahel võistluse ajal. Võib öelda, et suht sama, mis trennides, lisaks see, et koerajuht peab veel tublisti õppima =)
Püsilamamine on meil endiselt kõige nõrgem ning kontaktki on kerge kaduma. Aga lootusetu asi ei ole, sest kahekesi trenni tehes on Carron hakkamist täis ja teeb harjutusi väga positiivses meeleolus.