Pühapäevane kuulekus

Eelmisel pühapäeval arvas Alla, et võiksin Carronile proovida õpetada hantlit "sund"meetodil. Seda seetõttu, et esimene samm on juba tehtud (eseme suus hoidmine on selge) ja mänguga õpetamise miinuseks on võimalus, et koer hakkab toomisel hantlit närima. Mida Cärru juba praegu teeb.
Nii siis võtsin eesmärgiks selle selgeks saada klikkeri abil.

Esimesed kaks korda (mis koosnesid umbes neljast-viiest korrast) harjutasime kodus lihtsalt hantli hoidmist ning käest haaramist. Minu üllatuseks oli haaramine vägagi rahuldav ja huvi selle eseme vastu tõusis iga korraga, mistõttu tekkis mõte, et ehk saame juba proovida ka toomist. Kolmandal korral keskendusingi sellele. Alustuseks mõned hoidmised ja käest haaramised ning siis viskasin hantli eemale ja käskisin ära tuua. Hetk kõhklust ja siis ta läks, haaras maast hantli ning tuli istus ilusasti minu ette maha. Mõned sekundid lasin veel hoida ja siis klikk ning loovutamisele järgnes maius koos tohutu kiitusega. Et tal huvi selle vastu ei kaoks, siis üle kolme korra teha ei saa. Teades Carronit, siis see on piiriks, kus tal veel on põnev, sealt edasi, aga teeb, kuna peab.

Tänases trennis näitaski Carron oma seda külge, mida ma üle kõige armastan. Tohutult kiiret õppimisvõimet (kui vaid tahab). Vaid nelja harjutuskorra järel sooritas ta, mitte küll täiusliku, aga suurepärase aporti, millega teenisime treenerilt kiituse.

Ka ülejäänud trenn oli ta lihtsalt imeline. Kontakt küll kippus kaduma, aga tema sooritused olid sellele vaatamata väga head.

Carron demonstreerimas oma hantli hoidmis oskust =)