TAKO's toimus ametlik eksam ning esimest korda läksime jooksma võõrale platsile. Hirm oli ikka sees küll. Cärru on ju teada-tuntud nuuskija ja mul oli suht kindel pilt silme ees, mismoodi ta keset jooksu nina maha paneb ja rohkem seda sealt üles ei tõsta.
Et anda koerale aega kohaneda, läksime ilusasti varem kohale ning lihtsalt jalutasime platsi ääres ringi. Las nuusib oma nuuskimised ära!
Ei tea, kas See aitas, aga esimese jooksu lõpetasime 0 tulemusega. Carron oli väga kiire ja kuulas/reageeris ilusasti. Kõige raskema kohaga, milleks oli peale tõket tunnel, mille kõrval ahvatluseks teine tunnel, tulime ka kenasti toime. Täpsemalt kirjeldama ei hakka, sest seekord otsustasime filmida ning eks oma silm pidi kuningas olema.
Aga see teine jooks! Rada oli parajalt raske, aga mitte midagi ületamatut ning võib öelda, et kõige keerulisemaid kohti oleme trennides harjutanud küll ja küll.
Läksime starti..."Hopp-hopp-tunneel-hopp-Carron!-pooom"...ja kõik... peale müüri tuli Carronile kevad südamesse. Kas kevad või Stefi, kes oma jooksu ajal pani platsilt minema ja tuli puuris istuvat Cärrut tervitama. Oi seda rõõmu! Tagasi hüpe üle müüri tõi meile dsq, kuid mõtlesin ikka vapralt lõpuni teha. Carron oli minuga ühte meelt, aga mitte selles suhtes, mismoodi seda rada jooksma peaks. Nii ta seal siis keksis ja kargles. Kuigi jooks läks metsa, olin väga rahul, sest esimest korda nägin, et mu koer nautis oma tegemist. Varem ei ole ma sellist entusiasmi täheldanud....ja ega polegi muud teha, kui rõõmustada koos koeraga ning proovida järgmine kord jälle õnne.
Nüüd siis ka teise jooksu video, mille autoriks Triin.
Lõplik tulemus jäi 15-st koerast 8-s (makside seas teised).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar